Meie vaated üleloomulikkusesse on nii tugevalt kristlusega põimunud, et eestlasel ongi raske hoomata, mis võiks olla muudmoodi meie esivanemate seas. Teemad nagu hing ja elu peale surma on raske ümbertöödelda just eriti nende sõnade kristlusesse ületoomise tõttu. Võta kasvõi sõna Jumal, mis ka meie sugulastel, maridel, Jumo on. Maridel, kellel maausk veel katkematult hingab, on ka Jumal täiesti teistsugune aabrahamistlikest uskumustest. Seega ongi raskem näha õigest vinklist, mis need mõisted endast kujutleda võivad. See kõik kõik tähendab ainult seda, et kõike tuleb lugeda ilma ühegi eelarvamuseta. See raamat on hea sissejuhatus inimestele, keda köidab esivanemate austamine.
Väga arendav. Paljuski on see sõnade päritolu, et millised saime kaasa Uuralites ja mis laenati hiljem naabritelt. Möödaminnes saab mainitud, et eks see Kalevipoeg ole ka üks uuema aja importe, mitte iidne ja oma. Halvad iseloomujooned pärinevad orjaajast, sismas oleme rohelised ja helged.
põnevad kirjeldused ja keeleajaloolist tausta ka! nagu (peaaegu) ütles ivar paulson ja nagu kommenteeris minu hiljutist kirjatööd õpetaja laur: huvitav tõlgendus, ent üsna tugev väide.