Viktor Aman > Quotes

“Ja siis need tähelepanuväärsed mustakirjud ja harjastega sead. - Jah, peatu, rändaja, kes sa mööda ajaloo radu käid, peatu ja langeta nende sigade auks pea! Põhjala kunagi nii võimaste tõugude viimane vaba kari läheb siin vastu oma saatusele. Üks teist tõugu emis oli juba vaikselt sisse tunginud ja tulevikus hakkavad Ruhnu maad sonkima tema järglased. Sonkima? - Ei, vaba sonkimise aeg oli peagi otsas, ja tsivilisatsiooni piirangud pidid varsti ka sigadeni jõudma.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Juuste lühikeseks lõikamise tõttu tuli käsikähmluste tehnikat muuta. Varem olid mehed ägedate eriarvamuste puhul üksteist juustest sakutanud (tuttast). Nüüd tuli leida uusi võtteid; kaklused kuulusid ju endiselt suuremate pühade tähistamise juurde.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Erakondlik killustatus õigupoolest nii suur ei olnudki - üldjuhul vähem kui 10 erakonda -, kuid enamust polnud kellelgi; ja erakondlased tegutsesid veendumuses, et isamaa on andnud neile ülesande tõestada üksteise kõlbmatust ja takistada üksteisel midagi korda saatmast.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Metsade taga, mere ääres asus veel üks suur rootslaste küla, Kertell ehk Kärdla, kus elas 32 talus enam kui 300 inimest. See kuulus Pühalepa kihelkonda. 1810. aastal otsustas mõisnik Ungern-Sternberg asutada küla maadele karjamõisa ja ütles talupoegadele kohad üles. Rootslased asusid Vormsile, Noarootsi, Haapsallu või mujale; mõned perekonnad jäid mõisatöölistena alles.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Hiiumaa põhjarannikul, Reigi (Röicks) kihelkonnas asus omal ajal tosinajagu külasid, mis olid kas täielikult või osaliselt asustatud rootslastega (Reigi kirikuküla umbes 80 suitsuga, Pihla, Sigala, Ogandi, Mudaste, Kodeste, Kauste, Meelste, Malvaste, Tahkuna, Koidma, Tareste ja Kidaste küla). Neil olid rootsikeelsed jumalateenistused ja 18. sajandi hernhuutliku ärkamise ajal lõid nad rootsikeelse "koguduse". 1781. aastal sunniti enamik rootslasi välja rändama Lõuna-Venemaale, kus nad asutasid Gammalsvenskby küla.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Rannarootslaste artiklitel on muidu kalduvus rääkida... mitte millestki. Need kujutavad endast sageli vaid kõrgelennulise sissejuhatuse, kuid ilma märgatava sihita vestelaadseid mõtisklusi, või ka pinguldatud üleskutseid püsivusele ja truudusele; teravaid mõtteid on harva, vaimukusi mitte kunagi - ühesõnaga, palvemaja mõjutustega rahvuslik meeleülendus.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Paslepa mõisa omanik Frischmann ei olnud aadlik ja seega ka mitte just kõige seisuseteadlikum mõisnik. Alamatest talupoegade seas ta eriti armastatud ei olnud, tegeles põhiliselt maiste asjadega ja müüs talusid väljastpoolt tulnud eestlastele; kuid nädal pärast pastoraadis toimunud pidu valmistas ta neile igatahes rõõmsa üllatuse, sest oli parajasti suremas ja kõik alamad kutsuti (kahes vahetuses) söömaajale, kus pakuti heeringat, leiba, napsu, suppi ja õlut, niipalju kui igaüks soovis, ja seda sooviti õhtuni. Kohv koos saiakestega; lõpetamine psalmiga "Õnnista ja hoia" ning vabatahtliku osavõtuga kaklus. (See viimane kavasse küll ei kuulnud, kuid kaklemine käis suuremate pidustuste juurde.)”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“1930. aastatel olid algkooliõpetajad koguni kohustatud õpilaste täivabadust kontrollima. Nende meetmete tulemusel muutusid peatäid 1930. aastatel hävimisohus liigiks ja pääsesid üksnes tänu mõnede inimeste loomasõbralikkusele või ükskõiksusele.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Kui sõda oli lõppenud, avastasid ruhnlased, et on saanud naabriteks uued riigid, ning mõlemad naabrid soovisid Ruhnut endale. (Eesti ja Läti vahelist piiri korraldas komisjon eesotsas Inglise koloneli Robinsoni kui erapooletu vahekohtunikuga; komisjon soovis ühendada Ruhnu Lätiga.) Geograafiliselt oli Läti muidugi lähemal, kuid põhilised hülgepüügialad asusid Eestis ja seal olid ka teised rootslaste asualad, kust toodi rootsikeelseid naisi (Ruhnus valitses ju pidev tüdrukute puudus).

Hülged ja naised - mida oli Lätil paremat pakkuda?”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Üks avalikkusele seni tundmatu Vene revolutsionäär pesitses Šveitsis, analüüsis olukorda ja nentis kurvalt, et tema eluajal pole mingit Vene revolutsiooni ette näha - kuid leivapuuduses ja väheste revolutsioonialaste teadmistega Petrogradi naised lükkasid selle lihtsalt käima; ja nõnda varises sellele mehele kaela võimalus teha teoks see nutikas õpetus, mis pidi rahvalt tema enda nimel tema õigused röövima.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Vanimaks hinnanguks rannarootslaste laulule peaks olema pastor Ekmani sügav kohkumus ruhnlaste koguduselaulu ees. Midagi seesugust ta kogu ristirahva hulgas, isegi kogu maailmas ei leia; ruhnlastest olla muusikaliselt kõrgemal tasemel isegi hotentotid. Heatahtlik Russwurm möönab omakorda, et ega teistes rannarootsi kihelkondades lauluga paremad lood pole, kuid harjutamisega - pakub ta välja - võiks saada koguduse laulma oma variantsioone, eellööke ja trioole, ja siis see nii koledasti ei kõlakski. Praegu laulab - nagu vabadele rootslastele kohane - igaüks omamoodi.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade

“Purjujäämiseks või vankuva meheliku eneseteadvuse turgutamiseks õllest ei piisanud; selleks oli tarvis pudelit, mille võis osta linna viinapoest. Seetõttu puudutas arutelu joomise küsimuses põhiliselt viina. Just selle vedeliku mõjud olid nähtavad ja kuuldavad, sest salaja joomine kombeks ei olnud. Kui eesmärgiks oli mehelikkuse tõstmine, tuli seda ju pärast ettenähtud mõju saavutamist teha asjatundlikult: käituda nii, et kõik kuulevad. Selleks ei pruukinud olla raskes joobes. Nii oli ka odavam, sest käratsedes kulus vedelikku vähem.”
― Viktor Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade