Reena’s Comments (group member since Feb 21, 2022)

Reena’s comments from the Kes loeb, see kirjutab group.

Riigieksamini on jäänud veel vaid nädal ehk täpselt paras aeg, varustamaks end veel kvaliteetsete näidetega elust ja olust.

Selle nädala lugemissoovitus suunab tutvuma Edasi.org ajakirjaga, mis on saadaval nii veebis kui ka paberajakirjana ning sisaldab artikleid aktuaalsetel teemadel ühiskonna, ettevõtluse, kultuuri, elustiili ja heaolu teemavaldkondadest, intervjuusid arukate inimestega, samas ka parajas koguses huumorit ja vahele natuke ilukirjandustki.

Edasi ajakiri on saadaval ka raamatukogudes ning mitmetes kohvikutes. Seega, sel nädalal otsi omale sobiv nurgake mõnes Edasiga varustatud kohvikus või raamatukogus ja vali lugemiseks 3 huvipakkuvat artiklit/intervjuud. Lugemise ajal on kasu endale märkmete tegemisest, et äsjaomandatud info paremini kinnistuks:

1. Kes on artikli autor / kellega toimub intervjuu?
2. Millal on artikkel/intervjuu avaldatud?
3. Millises väljaandes on artikkel/intervjuu avaldatud?
4. Mis on autori/intervjueeritava põhiväited?

Veel põnevat ja kvaliteetset lugemis- või ka kuulamismaterjali leiad siit:
Sirp - https://www.sirp.ee
Ööülikooli loengud - http://www.ylikool.ee
Müürileht - https://www.muurileht.ee

Märkmeid tegema julgustame igal juhul - niiviisi töötad teksti enda jaoks läbi ja kirjandis meenuvad head näited kergemini. Samuti viib arutlevate tekstide lugemine või kuulamine ennastki arutlemise lainele, paneb aju kirjandiks sooja.

Soovime teile kõigile innustavat lugemisnädalat ja edu eksamil!

Head abituriendid ja muud kirjandushuvilised!

Riigieksamini ongi jäänud veel vaid kaks nädalat pluss üks nädalavahetus, mistõttu on just paras aeg täiendada oma näitevarusid kirjutamisülesande tarbeks! Selleks nädalalõpuks oleme kokku pannud luulelise lugemissoovituse Eesti autorite loomingust, suurepärased lugemisampsud hommikukohvi kõrvale või õhtul enne magamaminekut päevapingete maharaputamiseks.

Kaarel B. Väljamäe "Rahuruum" (2022)
Väljamäe on ehk üks neist autoritest, kes on kui peidetud pärl: ta on pikalt pildis olnud, kuid vähesed teavad ta loomingut ja selle kvaliteeti. Väljamäe möödunud aastal ilmunud koondalbum "Rahuruum" on kokku pandud kolmest tema varem avaldatud luulekogust, igaüks neist eriilmeline, mille tulemusena saab lugemiselamus lisatasandi võrdleva lugemise näol. Oma luules ühendab Väljamäe ühiskondlikud ning ajaloolis-kultuurilised valupunktid sisekaemuslike tundmuste ja mõtisklustega. Ta kasutab vabavärssi ja võrdlemisi lihtsat eesti keelt, kuid kompenseerimaks argist vormi pikib ta ridade vahele üht-teist põnevat, mis loob tõeliselt nauditava intellektuaalse kogemuse.

Jürgen Rooste "Higgsi boson" (2012)
Rooste ehk isegi sissejuhatust ei vaja - on ta ju üks nüüdisaja tuntumaid Eesti luuletajaid. Filoloogile kohaselt on tema keelekasutus mahlakas ja uudne - enne eksamit lugemiseks tõeline keelerikastaja. "Higgsi bosonis" lõimuvad füüsi(ka)line maailm ja selle tähtsad nimed ning verstapostid puudutamatuga, sünnitamaks teaduslik-filosoofilise käsitluse armastusest ja inimeseks olemisest. Rooste huumorikasutus ja viited popkultuurile teevad "Higgsi bosonist" tugevalt intertekstuaalse teose, millega on võimalik väga mitmekülgselt suhestuda.

Viimaks - Karl Ristikivi "Inimese teekond" (1972)
Tegemist on Ristikivi ainsa luulekoguga, põhimotiivideks kodu- ja kauguseigatsus, inspireeritud tema Rootsis paguluses elatud aastatest, aga ka inimese väiksus aja lõputus mõõtmes. Oma luuletustes jäljendab ta mitme Eesti kirjaniku stiili, mis loob jällegi huvitava võrdlusmomendi. Tema keelekasutus on ajastuomaselt sisutihe, sõnadel on suur kaal. Võrreldes Jürgen Rooste keelekasutusega on Ristikivi sõnavara ehk toonilt neutraalsem, kuid samaväärselt rikkalik ning rikastav.

Et voilà! Selle nädala lugemissoovitus esindab eri aegu, mitmetahulisi aktuaalseid ja ajaloolisi teemasid ning eriilmelist keelekasutust ja stiili, et luua teile mitmekülgselt kasulik valik tekste, millega nauditavalt eksamiks valmistuda.

Vägagi teretulnud on ka igasugune arutelu mainitud autorite ja/või teoste teemal siinsamas kommentaariumis. Seniks aga püsige lainel järgmise nädala lugemissoovituseks!

Sel nädalal pakume lugemiseks novellikogu "Armastus pärast ja teisi lugusid", mis on kokku pandud novellikonkursi "Minu veider armastuslugu" paremikust. Kogumik on võrdlemisi kiire lugemine - lehekülgi 164 - ehk nüüd, kus riigieksamini on jäänud vähem kui neli nädalat, sobib see endasse ahmimiseks ideaalselt.

Et raamat koosneb novellidest, 13 tervikloost, saab 164 leheküljega tunduvalt rohkem aspekte ja teemasid läbi töötatud kui ehk sama pika romaaniga, sest ehkki läbivaks teemaks kõigis lugudes on armastus, on sellele lähenetud väga erinevatest vaatenurkadest. Paul Vasing on enda novelli põiminud teadust mitmest valdkonnast ning selgitanud inimese käitumist nii psühholoogiliselt, evolutsiooni-bioloogiliselt kui ka demograafiliselt. Marju Bakhoff on aga luubi alla võtnud konkreetsema aspekti inimese tundeelus ja selgitanud, mis meiega juhtub, kui armastame vastuarmastuseta. Lood on elulised ja paljuski äratundmisrõõmu pakkuvad, samas ka analüütilised, rikkaliku sõnavaraga ning meeleolukad!

Kasulik oleks pärast iga novelli läbi lugemist püüda see enda jaoks lahti mõtestada. Mõned abistavad küsimused:
1. Kuidas seostub lugu tema pealkirjaga?
2. Kas ja millistele aktuaalsetele teemadele on tähelepanu juhitud?
3. Mis on üleüldse loo peateemad?
4. Mis on loo keskne sõnum?
5. Millised mõtted tekstist enda jaoks leidsid?

Kes juba seda kogumikku lugenud on, võib püstitada arutluse mõne sealse novelli kohta kasvõi ülaltoodud küsimuste põhjal!

Väike romaan, mille lugemine läheb eriti kiiresti ja on tõeline keelemeele ergutaja!

Tegemist on kirjaniku, näitleja, lavastaja Jim Ashilevi debüütromaaniga "Ma olen elus olemise tunne" (2011). Peatükid on lühikesed, vahel vaid pooleleheküljelised hetkekirjeldused, narratiiv on voolav ja sõnavara mahlakas.

Sellegipoolest ei ole tingimata tegu lihtsa lugemisega, seda mitmel põhjusel: esiteks on käsitletavad teemad (noorusea heitlused, üksindus, tähenduse otsimine) kohati üpris sünged; teiseks, ehkki narratiiv on voolav, on jutustus ise üsna fragmenteeritud, ajuti hüppab tegevustik minevikku ja lugeja ülesanne on sobivad jupid kokku panna; kolmandaks, kuna narratiiv on voolav ja sel moel üpriski elu olemust kirjeldav, siis võib ta kohati tunduda igav, kuid just tema elulisus on see, mis aitab lõpuks jõuda loo tuumani ja ühtlasi mis teeb sellest ajatu lugemise.

Vastukaaluks aga teevad Ashilevi meeleolukirjeldused olemise eriti mõnusaks! Istudes akna ääres kuuma teega ja teki sisse mässituna, vaadates väljas möllavat tuisku ning lugedes kõigest, mis ilus, rebeneb süda avali ja muudab olemise eriti hardaks.

Miks lugeda enne eksamit?
1. lühike raamat, saab kiirelt loetud;
2. keelemeele ergutaja;
3. aktuaalsed teemad.

Mida küsida endalt raamatut lugedes?
1. kuidas seostub lugu tema pealkirjaga;
2. millises olustikus on see kirjutatud (nt 19. sajandi Inglismaa, praegusel juhul 21. sajandi Eesti);
3. mis on loo tuum, see põhiline mõte, mida autor on püüdnud edasi anda;
4. millised on läbivad teemad.

Eksamiks valmistudes on hea teha endale ka väike ülevaade autori ja teose taustast: mis rahvusest on autor ja millistel elualadel tegutseb, millal on teos ilmunud, millisesse žanri kuulub jne.

Soovime teile vaimutoitvat lugemist! :)