Eesti keele eksam jõuab üha lähemale ning kätte on jõudnud paras aeg tõsisema ettevalmistuse jaoks. Riigieksami kõige kaalukamaks osaks on kirjand, mis nõuab oma mõtete selget väljendamist ja põhjendamist. Iga kirjutamisülesanne eeldab näidete kasutamist ja seostamist – ilma heade näideteta on keeruline kirjutada sisukat ja hästi argumenteeritud kirjandit. Näiteid saab leida küll meediast, ühiskonnast, filmikunstist ning oma elust, ent suurepäraselt sobivad ka ilukirjandusest pärit mõtteterad. Just seetõttu kutsume teid üles eksamieelsel perioodil lugema (muuhulgas) ilukirjanduslikke tekste!
Alates tänasest ilmub igal nädalal Goodreadsi gruppi uus teema, millega seoses võiksite leida mõne endale huvipakkuva teose, selle läbi lugeda ning tekkinud mõtteid teistega jagada. Samuti lisame omalt poolt raamatusoovitusi, millest võite otsust langetades lähtuda. Kuigi keskendume just ilukirjandusteostele, võite lugemise asemel ka vaadata hoopis filmi või telelavastust, kuulata kuuldemängu või leida mõne muu endale meelepärase lahenduse.
Kaasalöömine pole kohustuslik, kuid tuleb teile kindlasti kasuks! Mitte ainult ei tule raamatud/filmid/teatrielamused jms kasuks näidete leidmisel, vaid arendavad teie keelelist silmaringi ja aitavad seeläbi kirjutada ladusaid, isikupäraseid ja rikkaliku keelekasutusega tekste. Jagage kindlasti oma mõtteid ja kogemusi ka teistega, kuna sedasi laieneb näidete pagas, ilma et iga inimene peaks lugema tohutul hulgal raamatuid.
Emakeelepäeva puhul võiksite sel nädalal lugeda luulet. Eksamieelsel ajal on luuletekstide lugemine igati kasulik: enamasti on luuletused lühikesed ning nende lugemine ei võta ülemäära kaua aega, samuti iseloomustab luulet sageli autorite loominguline ning isikupärane keelekasutus. Siin postituses esitame mõned soovitused, ent tundke end valides vabalt! Luuletused ei elutse üksnes raamatukaante vahel, vaid võite neid näha ka linnaruumis ringi käies või Instagrami scroll’ides – kõik sobib! Võite vabalt lugeda ka ainult ühe luuletuse mõnest luulekogust ning selle pinnalt oma arvamusi ja mõtteid jagada.
Rühmajuhendajate soovitused:
Kristiina Ehin Nüüdisaegset eesti luulet kirjeldades on igati paslik tuua välja Kristiina Ehin, kes on vaieldamatult üks kõige populaarsematest tänapäevastest luuletajatest. Tema sulest on ilmunud mitmeid luulekogusid, kusjuures kõiki neist iseloomustab lihtne ja ligipääsetav stiil ning ühiskondlike teemade käsitlemine, sealhulgas näiteks sootemaatika, loodushoid ning globaliseerumine. Kui raamatukokku või -poodi minna ei viitsi, saate mõnda tema luuletust lihtsalt kuulata. Siin ka üks näide, kus Ehini luuletust loeb ette Tiina Tauraite: https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luule...
Juhan Liiv Kui juba luule ise võib vahel paista liiga keeruline, siis vanemate autorite oma veel eriti. Lähemal vaatlusel võib aga ilmneda, et paljud varasemad tekstid on kuskilt juba tuttavad, näiteks lauludest või levinud ütlustest. Nii ka Juhan Liivi loomingu puhul. Kesksel kohal autori tekstides on lüürilise mina suhe kodumaaga, rahvuslik meelsus ning soov vaba isamaa järele, mida näitlikustab hästi luuletus “Ta lendab mesipuu poole” (selle luuletuse kohta on tehtud ka kolmeminutiline analüüs, mida saate kuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=ASWI7...). Seega on Liivi looming (kahjuks) veel praegugi aktuaalne ja oluline. Luulekaugematel inimestel soovitame esmalt kuulata Ruja laulu “Eile nägin ma Eestimaad” ning siis võtta kõrvale samanimeline Juhan Liivi luuletus. Kas tekstid on täpselt samasugused? Mis on Eestis luuletuse ja laulu ilmumise vahelisel ajaperioodil muutunud?
Tõnis Vilu Näiteid tahaksid juurde leida küll, aga lugeda ei viitsi? Vaata siis filmi – luulefilmi! Tõnis Vilu on ilmselt kõige tähelepanuväärsem tänapäeva luuletaja. Autor katsetab pea igas luulekogus uut vormilist lahendust, mistõttu on tema looming eriilmeline, kuid samas ühendab teoseid keskendumine inimese siseelule, üksindustundele ning vaimsetele probleemidele. Pandeemia algusajal muutus Vilu luule eriti aktuaalseks ning luuletuste põhjal vändati film, tänu millele on võimalik lugemise ajal hoopis kuulata ja vaadata. Filmi esimest osa (25 min) saate vaadata siin: https://www.youtube.com/watch?v=BBOj8...
Suitsu nurk Tartu Ülikooli doktorant Joosep Susi võtab Sirbis iga kuu sõna tuntud eesti luuletaja Gustav Suitsu järgi nime saanud rubriigis. Susi analüüsib süvitsi üht luuletust, tuues välja selle kõige ilmekamad jooned, pakkudes oma tõlgendusi ning avades ka teksti tausta. Näiteks on Susi seal kirjutanud mulluse Juhan Liivi luuleauhinna laureaadi Berit Petolai luuletusest “Tõnkadi-lõnk” (https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjan...). Ühest küljest võib nende artiklite lugemine anda teile näpunäiteid, mille abil ise veel teisigi luuletusi lugeda. Teisalt on artiklites esitatud põhjalikud analüüsid, mis näidete leidmisel kindlasti kasulikuks võivad osutuda. Samuti on Susi kirjutised keeleliselt arendavad, kuigi tema stiili ei tasuks ilmselt eksamitöös täpselt jäljendada.
Palun jagage kommentaariumis ka oma mõtteid ning arutage teistega loetud tekstide üle!
Eesti keele eksam jõuab üha lähemale ning kätte on jõudnud paras aeg tõsisema ettevalmistuse jaoks. Riigieksami kõige kaalukamaks osaks on kirjand, mis nõuab oma mõtete selget väljendamist ja põhjendamist. Iga kirjutamisülesanne eeldab näidete kasutamist ja seostamist – ilma heade näideteta on keeruline kirjutada sisukat ja hästi argumenteeritud kirjandit. Näiteid saab leida küll meediast, ühiskonnast, filmikunstist ning oma elust, ent suurepäraselt sobivad ka ilukirjandusest pärit mõtteterad. Just seetõttu kutsume teid üles eksamieelsel perioodil lugema (muuhulgas) ilukirjanduslikke tekste!
Alates tänasest ilmub igal nädalal Goodreadsi gruppi uus teema, millega seoses võiksite leida mõne endale huvipakkuva teose, selle läbi lugeda ning tekkinud mõtteid teistega jagada. Samuti lisame omalt poolt raamatusoovitusi, millest võite otsust langetades lähtuda. Kuigi keskendume just ilukirjandusteostele, võite lugemise asemel ka vaadata hoopis filmi või telelavastust, kuulata kuuldemängu või leida mõne muu endale meelepärase lahenduse.
Kaasalöömine pole kohustuslik, kuid tuleb teile kindlasti kasuks! Mitte ainult ei tule raamatud/filmid/teatrielamused jms kasuks näidete leidmisel, vaid arendavad teie keelelist silmaringi ja aitavad seeläbi kirjutada ladusaid, isikupäraseid ja rikkaliku keelekasutusega tekste. Jagage kindlasti oma mõtteid ja kogemusi ka teistega, kuna sedasi laieneb näidete pagas, ilma et iga inimene peaks lugema tohutul hulgal raamatuid.
Emakeelepäeva puhul võiksite sel nädalal lugeda luulet. Eksamieelsel ajal on luuletekstide lugemine igati kasulik: enamasti on luuletused lühikesed ning nende lugemine ei võta ülemäära kaua aega, samuti iseloomustab luulet sageli autorite loominguline ning isikupärane keelekasutus. Siin postituses esitame mõned soovitused, ent tundke end valides vabalt! Luuletused ei elutse üksnes raamatukaante vahel, vaid võite neid näha ka linnaruumis ringi käies või Instagrami scroll’ides – kõik sobib! Võite vabalt lugeda ka ainult ühe luuletuse mõnest luulekogust ning selle pinnalt oma arvamusi ja mõtteid jagada.
Rühmajuhendajate soovitused:
Kristiina Ehin
Nüüdisaegset eesti luulet kirjeldades on igati paslik tuua välja Kristiina Ehin, kes on vaieldamatult üks kõige populaarsematest tänapäevastest luuletajatest. Tema sulest on ilmunud mitmeid luulekogusid, kusjuures kõiki neist iseloomustab lihtne ja ligipääsetav stiil ning ühiskondlike teemade käsitlemine, sealhulgas näiteks sootemaatika, loodushoid ning globaliseerumine. Kui raamatukokku või -poodi minna ei viitsi, saate mõnda tema luuletust lihtsalt kuulata. Siin ka üks näide, kus Ehini luuletust loeb ette Tiina Tauraite: https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luule...
Juhan Liiv
Kui juba luule ise võib vahel paista liiga keeruline, siis vanemate autorite oma veel eriti. Lähemal vaatlusel võib aga ilmneda, et paljud varasemad tekstid on kuskilt juba tuttavad, näiteks lauludest või levinud ütlustest. Nii ka Juhan Liivi loomingu puhul. Kesksel kohal autori tekstides on lüürilise mina suhe kodumaaga, rahvuslik meelsus ning soov vaba isamaa järele, mida näitlikustab hästi luuletus “Ta lendab mesipuu poole” (selle luuletuse kohta on tehtud ka kolmeminutiline analüüs, mida saate kuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=ASWI7...). Seega on Liivi looming (kahjuks) veel praegugi aktuaalne ja oluline. Luulekaugematel inimestel soovitame esmalt kuulata Ruja laulu “Eile nägin ma Eestimaad” ning siis võtta kõrvale samanimeline Juhan Liivi luuletus. Kas tekstid on täpselt samasugused? Mis on Eestis luuletuse ja laulu ilmumise vahelisel ajaperioodil muutunud?
Tõnis Vilu
Näiteid tahaksid juurde leida küll, aga lugeda ei viitsi? Vaata siis filmi – luulefilmi! Tõnis Vilu on ilmselt kõige tähelepanuväärsem tänapäeva luuletaja. Autor katsetab pea igas luulekogus uut vormilist lahendust, mistõttu on tema looming eriilmeline, kuid samas ühendab teoseid keskendumine inimese siseelule, üksindustundele ning vaimsetele probleemidele. Pandeemia algusajal muutus Vilu luule eriti aktuaalseks ning luuletuste põhjal vändati film, tänu millele on võimalik lugemise ajal hoopis kuulata ja vaadata. Filmi esimest osa (25 min) saate vaadata siin: https://www.youtube.com/watch?v=BBOj8...
Suitsu nurk
Tartu Ülikooli doktorant Joosep Susi võtab Sirbis iga kuu sõna tuntud eesti luuletaja Gustav Suitsu järgi nime saanud rubriigis. Susi analüüsib süvitsi üht luuletust, tuues välja selle kõige ilmekamad jooned, pakkudes oma tõlgendusi ning avades ka teksti tausta. Näiteks on Susi seal kirjutanud mulluse Juhan Liivi luuleauhinna laureaadi Berit Petolai luuletusest “Tõnkadi-lõnk” (https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjan...). Ühest küljest võib nende artiklite lugemine anda teile näpunäiteid, mille abil ise veel teisigi luuletusi lugeda. Teisalt on artiklites esitatud põhjalikud analüüsid, mis näidete leidmisel kindlasti kasulikuks võivad osutuda. Samuti on Susi kirjutised keeleliselt arendavad, kuigi tema stiili ei tasuks ilmselt eksamitöös täpselt jäljendada.
Palun jagage kommentaariumis ka oma mõtteid ning arutage teistega loetud tekstide üle!
Head lugemist!