Richard Jerbach > Recent Status Updates

Uus bussislugemise raamat

Kuidagi ideaalne lugemine just minule. Väga meeldib Kerouac ja see raamat oli kyll veidi erinev ta muust kirjandusest, kuid loo struktuur kui tee, mida mööda lugu ja peategelane (siin raamatus ta ise) olid ikkagi säilitatud. Mulle väga meeldis, aga saan aru ka miks sellele on antud keskmiseks hinnanguks 3.26 tähte viiest.

5/5

Palju häid tekste, aga vajavad mingisugust taustainfot, et neid paremini lugeda. Alguses ei meeldinudki just selle pärast, aga lõpus olev essee tõstis mu hinnangut ikka kindlasti tähekese võrra. Tegelt olid head tekstid, aga tõlge on veidi halb (kuigi, sellist luulet ongi väga raske või lausa võimatu tõlkida). Muidu oli väga huvitav ja tõesti soovitan seda esseed.

4.3/5

Ma ei jaksa kirjutada väga pikalt selle kohta, aga lühidalt on see raamat, mida kõik võiksid natukene lugeda. Vahepeal kipub venima, aga on alati kuidagi rewarding sellest aru saada. Filosoofiateksti mõttes on ta ikka väga loetav ja Bergson ja tema ideed võiksid kindlasti olla rohkem peavoolus.

4.9/5

Ausalt... selle lugemine ei andnud mulle midagi ja ei tekitanud vaga mingeid tundeid ka. Mõningad osad olid ilusad... N: pingeline moment haidvaikses toas kõlab nagu orkester summutatud muusikaga.

2.3/5

Lugesin tuuril selle läbi ja minu lühike arvamus on, et see on parim näide transgresiivsest kirjandusest. Siin on nii palju asju juhtumas ja erinevate narratorite vaheldus säilitab alati mingisuguse väsimuse (heas mõttes, tehes teose reaalsemaks). See on haigelt ikusalt kirjutatud, haigelt koledatest asjadest. Peaks nüüd vist filmi vaatama ka... päriselt hea teos, aga pisut vist venis.

4.4/5

Mulle ei meeldinud, et Printzi osas hakkas lugu veidi venima, aga muidu oli väga mõnus lugemine ja kirjastiil (mäluromaan) meeldis mulle. Võibolla oligi stiil kõige parem osa ja ka see, et esimene ja teine lugu (mis on väga nõrgalt ühendatud) olid pisut teised, kuid siiski oli autori hääl sama... tähendab mälu oli väljendatud erinevalt, aga arusaadavalt sama autori poolt. Täista cool ja vahepeal groteskne.

4.5/5

Nii jube ja raske lugemine. Võibolla ütleks, et isegi kõige räigem stseen, mida ma lugenud olen, on siin siin raamatus. Aga kohati oli nii raske seda lugeda, kuna just keel on imelik (vähemalt mind jäi vahepeal häirima) ja lausete ehitused ka. Juba väsitav ka lugeda sellist kirjandust eriti mõeldes, et tõenäoliselt vahetades ajastu ära, toimuvad siiski samad lood... aga see on ka väga tähtis raamat!

3.75/5

Sellised teosed (tagasivaatavad perekonnalood) on minu jaoks meeletult igavad, aga see perekond, kes siin on ette võetud, on ikka pigem huvitav ja eriline. Antifašistidest Mussolini biograafideni...
Mulle meeldis kui sujuvalt see kirjutatud oli. Tundus nagu raamat oleks ühe hingetõmbega läbi või ehk tunned, et ulbid vaikselt mööda jõge, vaadates kuidas kaldal tegevus toimub.

Ilusalt kirjutatud, kohati igav.

2.9/5

Vahepalaks midagi lühemat. Düstoopiakirjandus on mulle vastukarva, aga selle teose päästab ära ta struktuur, mis on (vähemalt minu silmis) midagi erilist ja iseseisvat. See meenutas loomaaias käiku, piilud sisse erinevatesse puuridesse ja saad mingisuguse killu sellest ajavabast hetkest. Siin oled sa ka puuri sees ja uurid koos puurisolijatega end ümbritsevat võltsitud keskkonda. Siin on palju asju peidus.

3.6/5

No see oli ikka kordades piinarikkam kui Ulysses... see on väga hästi kirjutatud, aga polnud yldse mulle ja venis nii räigelt, et sõber kellega koos lugesime, andis juba enne PL-i osa alla. Ma ikka surusin sellest läbi, vaadates lisaks youtubest selle kohta videosid. Selle peab endale huvitavaks tegema veidi (vähemalt mina pidin). Mida rohkem tead konteksti ja "easter egg-e" seda paremaks läheb.

2.5/5

See on otse Jaak Rähesoo raamatukogust, koos tema enda allajoonitud lõikude ja servapealsete märkmetega. Tema tõlkiski augustivalguse eesti keelde ja tõenäoliselt toetus ka sellele teosele. Sisse kirjutas ta, et sai selle 83 aastal, augustivalguse tõlge ilmus 87.

Nii lahe raamat, kus on kogutud kokku kirjad erinevatele inimestele, päevikulõigud, aforismid jms. Kuid kõige lahedamaks teeb selle see, et pm näidatakse lugejale Dostojevski elulugu läbi tema enda sõnade. Lisaks oli ka essee Puškini kohta. Paljude D mõtetega ma ei ole nõus, kuid selle lugemine oli väga huvitav ja selles on ka kirjandusliku väärtust. Soovitan D fännidele, sest väga paremalt ei saaks elulugu teada.5/5

Üllatusin täiega ja väga meeldis. Viimane lugu oli ainult igavam kui teised, muid etteheiteid väga ei olegi. Vahelduseks oli ideaalne. Kohati mõtlesin, et Dahl kirjutab siin (ja äkki üldse eesti keelses tõlkes) veidikene nagu G. G. Márquez, kuid siiski veidi lihtsamalt... eiriti kuna need lood on ka kuidagi naturaalselt maagilised.

4.8/5

Polnud väga üldse minu teema... ma ei tahaks midagi halba öelda, aga mu ootused olid kõrgemad.

2.3/5

See oli päris problemaatiline raamat, aga vist üks kõige ilusamaid teoseid üldse. Mulle väga väga meeldis Milleri kirjastiil ja tema mõningad sügavad mõtted. Siin raamatus on kõike ja see lihtsalt voolab edasi, peatumata, just nagu kõik need voolused, mida ta armastab... tõesti imeline ja korduvalt "vajus suu lahti". Nõrganärvilistel mitte lugeda, kuna päris transgressiivne.

5+++/5