Mairi > Recent Status Updates

Mitte kõikides neis mina-vormis kirjutatud lugudes ei ole peategelased piisavalt huvitavad ja mõistlikud, et nendega oleks hea ühte tugitooli jagada. Karta on, et kui ma selle lõpetan, on mõneks ajaks jälle korralik mina-mürgitus garanteeritud.

Ühe idioodiga tugitooli jagada on piin (raamatu peategelane). Teha seda aga veel hästi ekstravertses ja pealesuruvas keskkonnas... Kui ma poleks liitunud lugemisväljakutsega ja kui ma poleks hakanud seda lugema rea"raamat, millest tehakse 2017 film" rea alla, siis ma isegi ei mõtleks edasi lugemise peale. Hea? Halb? Igal juhul absoluutselt mitte mulle.

Kui panna kokku "Kuidas elad Ann?" ja "Jumalaema kirik Pariisis" (valik tingitud tõsiasjast, et neist mõlemat on uuemad inimesed koolis kohustuslikuna lugenud), jääb järgi peotäis rumalaid tegelasi ning perversselt detailsed ruumikirjeldused. Antud juhul ma tean iga puitpinna heleduse astet ning klaasikogust seintes...

Millal järgmise osa tõlge ilmub?

imeilus kaart, kui trükitehniliste salapärade tõttu on kõige olulisem koht kaardi pealt peaaegu välja jäänud.

"Without gravity, the planets would all fly off in straight lines, like so many pocket watches." <- Kontekstist välja rebituna on lause tõsiselt geniaalne (ja olgem ausad, siduv kontekst oli üsna sama tugev kui taskukella gravitatsiooniline mõju ülejäänud universumile)

Vägisi kipub asi sinna poole liikuma, et ma loobun. Olevik raamatuajana hakib. Ei ole emotsiooni, on faktid; ei ole voolavust, on kaadrid. Jah, on olnud paar lahedat mõttekribalat, kuid muul moel täiesti loetamatu tähtedekogu.

On selge, et postist ja markidest ei tea autor mitte tuhkagi. 20 tuhat marki USA postiturul, millest enamik tagasi kutsuti, on tibatilluke kogus. See paartuhat, mis müüa jõuti, on ilmselgelt juba kollektsionääride seas väga kõrges hinnas.

Olevik. Kui aus olla, siis olid mul selle raamatu kohta oma lootused ja ootused. Olevik. Stalkeri saamine võiks ju ka viidata meeldivale lugemisvarale. Olevik. Näe, veel üks autor, kes pole viitsinud aegu selgeks teha! Olevik - loetamatu hakkiv pask, aga ma ei anna veel alla. Kui ma olen vahele peotäie muid raamatuid neelanud, lähen ja närin edasi. Ehk ikka leiab selle söödamatu stiili tagant selle võrratu loo üles.

Pagan, nii pea, kui õnnepäev suu lahti teeb, räägib ta Metsavana häälega... ( "Kupard wõib eksida. Minu meelest on nad parasiidid," )

Oh seda noorteraamatute poliitkorrektsust!
gay-liin olemas
juut - olemas
neeger - peategelaste hulgas vist polegi
invaliid - noh, kui vaimne alaareng hulka lugeda, siis suht koht enamik tegelasi (kuidagi väga rumalad tegelased)

Siiamaani on muljed halva ja väga halva vahel... Eks paistab, kas lugu suudab end mingil moel rehabiliteerida või mitte

Tõeliselt meeldiv humoorikas lugemisvara, mis sobib taas nii noorele kui täiskasvanule. Vanurite osas puudub kontrollgrupp, kuid kujutan ette, et seni, kuni huumorisoon pole veel päris auklikuks kulunud, sobib ka neile. Head autorid, hea lugu ja hea tõlge (teine raamat parandab ka peotäie loogikaauke, mis esimeses karjusid)

Siiamaani erakordselt igav ja veniv... (lugesin juba lõpu ära)