Peeter Sauter

“Aga kui nii ka oleks, et tsiklisadulas tundide viisi kükitamine on omamoodi zazen- või zen-meditatsiooni harjutus, kuidas ma siis isiksusena raasugi arenenud ei ole? Neid harjutusi on ju aastate jooksul pisut tehtud. Aga ma olen ikka samasugune tümikas kui enne neid harjutusi. Või isegi tuimem kui teismelisena neid harjutusi alustades. Aga kui ma tsikliharjutusi ei oleks teinud, ehk oleksin veel hullem.”
― Peeter Sauter, Flirt budaga : elust ja tsiklisõidust

“KUI ISTUD KELLEGI POOL, on tehtud teed, lapsed mängivad kõrvaltoas, neid ei keelata olemast siin või seal, jood teed ja tuleb tunne: kõik on niisamuti juba olnud, siis oled jälle kohale jõudnud, siia, Nõukogude Eestisse või Eestisse, kus oled sündinud, kohale jõudnud iseendana, keegi ei saa sulle midagi ette heita, milleski ei ole sa süüdi, sind ei taheta arreteerida, jah, natuke süüdi segastes suhetes, jah, natuke vanemate ees, et ei ela nende moodi, tegelikult mitte milleski tõeliselt süüdi, mis on need väikesed patud, see on vaid igapäev, aga jumal vaatab su peale hea pilguga, pakub sulle teed, laseb päevavalgusel õhtuseks muutuda, ei saada sinusse väsimust, vaid rahu.”
― Peeter Sauter, Indigo