Ande

“On ülisuur viga lasta inimesel näha või kuulda valel ajal. Enamiku inimeste jaoks kaotab Shakespeare igasuguse võlu seetõttu, et nad koolis on kohustatud teda õppima; Shakespeare'i tuleb laval näha, mängituna nii, nagu autor seda kirjutades ette kujutas. Teatris oskate seda üsnagi noorelt hinnata, ammu enne, kui mõistate sõnade ja värsside ilu.”
― Agatha Christie, Agatha Christie: An Autobiography

“[Õpetajanna] leidis vihikus vajaliku lehekülje ja jätkas: "Teate, lapsed, kirjutame väikese südamliku kirjandi vabal teemal: "Ma armastan loomi." Vabaks jutustamiseks ja selleks, et te midagi segamini ei ajaks, annan ma teile kava."
Ta kirjutas vihikusse vaadates kriidiga tahvlile:
1. Kuidas teie koera nimi on?
2. Kas ta on valge või must või mingit muud värvi?
3. Kas tal on kikkis kõrvad või lontis?
4. Kas tal on pikk saba või lühikeseks lõigatud?
5. Mis tõugu ta on, kui see on kodus teada?
6. Kas ta on hea koer või tige?
7. Kas sa mängid temaga ja kui mängid, siis kuidas?
8. Kas ta hammustab või ei? Kui hammustab, siis keda?
9. Kas isa ja ema armastavad teada?
10. Mispärast sina armastad koera?
11. Kuidas sa suhtud teistesse loomadesse (kanad, haned, lambad, hirved, hiired ja teised)?
12. Kas sa oled kunagi põtra näinud?
13. Mispärast lehma lüpstakse, aga põtra ei lüpsta (koduloomad ja metsloomad)?
14. Kas on vaja loomi armastada?”
― Gavriil Troyepolsky, Белый Бим Чёрное ухо

“Pole füüsikatudengit, kes ei unistaks neiust, kellega saaks suudluste vahel rääkida relatiivsusteooriast.”
― Irina Radunskaja, Pöörased ideed

“Kes teab, kust see vastikus sita vastu. - See on niisamuti meie produkt nagu mõttedki!

(Carlini, otsides kuivkäimla vedela ja paksu sisse sukeldudes krahvinna sõrmust)”
― Federico Fellini - Tonino Guerra, AMARCORD, Portrait of a Town