Juhan Luiga Quotes

“Tundsime teineteist noorpõlvest peale, võib-olla liigagi hästi. [...] Pärast mu Tartu-aega kohtusime harva, sest olin Eestist ära. Luiga oli üks paigalisemaid inimesi maailmas. Ent igakord, kui kohtusime, tundus mulle, nagu oleks miski end meis sirgu ajanud, nagu puudes, kes lähestikku ühepikkuseks kasvavad. Ta kirjutas mulle väga harva, alati siis, kui olin teinud oma elus midagi väga ebaloogilist ja ootamatut. Mina kirjutasin veel harvemini - vaid siis, kui vihastasin tema žurnalistlike mõttemängude peale. Kirjadele kirjutas ta alati alla: "See üksildane saatan"."
(Juhan Luigast)”
― Hella Wuolijoki, Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904

“[k]ogu tõusev sugupõlv kulutas end ülemäära, ja Luiga teadis, mida rahva närvikava seitsmesaja aasta jooksul oli pidanud taluma.”
― Hella Wuolijoki, Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904