Säde Einasto > Recent Status Updates

3: "uus muusika". iga kord, kui ta tahab midagi uuele muusikale ette heita, siis ta ütleb, et see on ideoloogiline hämamine. mis on omakorda ideoloogiline hämamine.
aga see küll omamoodi tõsi, et eksperimentaalset, uut jne nähakse tihti paratamatult ülikeeruka, üleoleva jne-na

ja väga on tunda, et kirjutatud 90. a-tel, praegu "ilus" muusika juba norm, a maailm kole&õudne

mul on tunne nagu mind hautaks madalal tulel hapnikuvaeses potis. üldsegi mitte halvas mõttes.

2. essee („interpretatsioon“) sai läbi ja saan aru, et olen vist ainult korra elus kogenud mängu, mille puhul uskusin, et muusik oli selle sees (nagu päriselt, tema ja ta pill ja teos olid üks), ja isegi siis olin unine ja ei suutnud seda eriti vastu võtta. aga seegi võiks olla ainult alguspunkt, miinimum…

see on niiniii toree

äkki ma olen mingi infantiil, aga mees mainib viimased 10 lk juba postfordismi ja alles siis ütleb, et okei, keskendume nüüd sellele, mida postfordism endast kujutab.

„Mina – kaval kõikteadja – nägin, mis kaardid tal käes olid, tema aga võitles kuskil kaugel, inimlikus üksinduses. Palav soov paraneda, ta kannatlikkus, julgus – kõik oli maha visatud. Ta ei saa oma kannatuste eest mingit tasu. // Piinlesin meeleheites süüteo pärast, mille olin korda saatnud ja milles ma samas süüdi polnud ja mida ma kuidagi lunastada ei saa.” (40)

„Kuni selle õhtuni olin ma kõiki oma kurbusi mõistnud: isegi, kui nad mul üle pea kasvasid, tundsin nendes ikka iseennast ära. Seekord pääses ahastus mu kontrolli alt vabaks: keegi teine nuttis minu sees.”

"Ja ka türannid olid edasi arenenud. Ehk oli kadunud südametunnistuse evolutsiooniline ülesanne ja see oli viinud südametunnistuse mandumiseni. Tungige kaasaegse türanni naha alla, läbige kiht kihi järel, ning te avastate, et tekstuur ei muutu, et graniidi all on üha uus graniit ja südametunnistuse koobast pole võimalik leida."

"ideaalses maailmas ei tohiks noor inimene olla irooniline. noorel inimesel paneb iroonia kasvu kinni, köndistab kujutlusvõimet. /.../ ent maailm ei olnud ideaalne, ja nõnda kasvas iroonia kiiresti ja kummaliselt. üleöö nagu seen, hävitavalt nagu vähk."
"iroonia /.../ võis aidata sul hoida seda, mida sa kalliks pidasid, ka siis, kui aja müra muutus nii väljuks, et ähvardas purustada aknaruudud."

ma ei kannata seda, kuidas ta naist kujutab, aga kirjutamisstiil meeldib ja sp loen edasi. vaatab, kas asi edeneb või mitte

sünteesmuusika puudutab hingekudede algeid "kõuekõmin As-duuris. ja siis järgnes sügavale vaikusele, sügavale pimedusele järkjärguline hääbumine, vaikne libisemine pooltoonide kaudu allapoole, sinna, kus pooleldi sosistatud dominantakord veel vastu pidas, viieosaline meetrum endiselt taustal tukslemas, laadimas tumedaid hetki äreva ootusega."

"Ford!" sulasid nad, "Ford!" lahustusid, lagunesid nad.
iga sõna tähtis!

täiesti haige. täiesti
seitsme- ja kaheksa-aastaste laste seksuaalmängud: "mängis kaks last tõsiselt ja süvenenult algelist seksuaalmängu, nagu teadlased, kes avastuse nimel kõigest väest pingutavad" -- üllatus, et kunagi ammu olid sellised mängud kõlbusetud ja keelatud (kahekümneaastaseks saamiseni!)

vibrovaakum-massaažiaparaadid sütitajate manana

kodu -- milline lämmatav lähedus
oli monogaamia ja romantika
jnejne

"Aga üpsilonid ei vaja inimmõistust."
"Ma olen nii õnnelik, et mina olen beeta."
see on nii haige