Saara Lota Jurs’s Reviews > The Mill on the Floss > Status Update

“Üsna varsti pärast uputust kerkis tellistest haua lähedale mälestusmärk neile kahele, kes leiti tihedalt teineteise embuses; ja seda külastasid eri aegadel kaks meest, kes mõlemad leidsid, et sinna on maetud nende ülim õnn ja ülim kurbus.”

“Paat ilmus uuesti pinnale-kuid vend ja õde olid läinud põhja igaveses embuses, elades ühes ülevas hetkes veel kord läbi päevi, kus nad lapsena hellalt käsikäes olid uidanud kirikakrastel nurmedel.”

“Sisenedes külma pimedasse koopasse, pöörame me värske vaprusega valgusele selja; aga kui oleme juba kaua tammunud rõskes pimeduses, kui oleme väsimusest nõrkemas-kuidas siis, kui äkki avaneb väljapääs ja meid kutsutakse tagasi elutoitva päeva juurde?”

“Üks sõõm lihtsalt inimlikku kaastunnet meie hädas on rohkem väärt kui kogu maailma tarkus kokku.”

“Juba lapseeast peale oli ta oma venda kartnud enam kui kedagi teist-selline hirm tärkab meis siis, kui armastame kalki, paindumatut ning kõigutamatut inimest, kellega me ei leia ilmaski ühist keelt, kuid kellest võõrandumine oleks meile talumatu.”

“Tom vlamistus vastu võtma kõige halvemat, mis tulla võis- mitte surma, vaid häbi.”

“Ma ise olen kannatanud, ja keegi ei ole tundnud mulle kaasa; ning nüüd olen mina teisi kannatama pannud.”

“Minevik ei saa tühistada meie õigsust teineteisele: see on esimene kord, kus kumbki meist armastab täiest hingest ning südamest.”

“Nii et tulevik ei ühine enam iialgi minevikuga?”

“Sest mul pole elada millelegi muule peale mineviku.”