Emma’s Reviews > The Secret History > Status Update

“Kas keegi mäletab kuidas defineeris Platon oma “Riigis” õiglust? Ühiskond on õiglane siis, kui hierarhia iga aste toimib omal tasandil ja on oma kohaga rahul. Vaene, kes ihkab tõusta oma seisusest kõrgemale, teeb end vaid asjatult õnnetuks. Ja targad vaesed on seda alati teadnud, nagu teavad ka targad rikkad.”

“Millegipärast ei suuda ma kõigist pingutustest hoolimata kunagi lõplikult sulanduda ja jään mingis mõttes alati ümbritsevast eraldiseisvaks, niisamuti nagu roheline kameelion jääb eristatavaks rohelisest lehest, millel ta kükitab, kui tahes perfektselt ta mingi värvivarjundi nüansse ka poleks järele aimanud.”

“Kui ma õhtul koju kõmpisin, muutusid asjade piirjooned valgeks ja mulle tundus, et mul polnud ei minevikku ega mälestusi, et ma olin olnud igavesti sel samal valendaval suhiseval teelõigul.”

“… kuni selle tunnini, mil kõik uksed suleti ning soojuse ja inimeste ja pealtkuuldud jutuajamiste maailmast väljudes tundsin, kuidas vana tuttav külm jälle kontidesse poeb, ning siis oli see kõik - soojus, valgus - juba meelest läinud; mul polnud kunagi elus, mitte iialgi, soe olnud.”

“Terve mu elu näis koosnevat neist seostutest ajakatketest; kord jõlkusin ühes avalikus kohas, kord teises, nagu oodates rongi, mida kunagi ei tule. Ja nagu mõni neist vaimudest, keda väidetakse hilja õhtuti raudteejaamades kolavat ja möödujailt kakskümmend aastat tagasi rööbastelt välja sõitnud kesköise ekspressi sõiduplaani küsivat, nii uitasin ka mina ühe valgusallika juurest teise juurde.”