Status Updates From Põrgupõhja uus Vanapagan

“Kuid siis on hakanud jumal ju iseoma kätetöös ja iseendas kahtlema.”

“Sa olid omasuguste seas üks viletsamaid ja vaesemaid, aga ometi tundsid end suure ja rikkana, sest sul oli su kindel usk. Meie keskelt lahkud sa sama lihtsalt, nagu sa siin elasidki, aga selle eest särad sa seda heledamalt seal, kuhu sa ükskord jõuad.”

“Sellepärast, armas hing, me kõik peame minema Jürkalt, sellelt Põrgupõhja Vanapaganalt õppima, kuidas tuleb uskuda: pimesi, ilma arutamata, ilma mõtlemata, nagu oleksime alles lapsed.”

“Oli enam kui selge, et arst tahtis toonitada ainult ühte: inimesel ei ole niisugust keha.”

“Läksid ühes suitsuga. Nagu tähed taevas, kui on pime, ainult et lendasid ja tähed ei lenda. Päike oli kollane, kollane, kollane, nagu läheks keset taevast looja.”

“See’p see häda tal ongi, et karu jõud, aga lapse süda ja aru.”

“Meie vahekorrad on selged: mina olen Vanapagan, teie inimesed. Mina tahan õndsaks saada, teie põrgu minna, sellepärast teete mu paljaks. Antski räägib sõprusest, aga ta on vaenlane.”

“Üks usub kaljukindlalt, et ta on Vanapagan, aga elab kui inimene, teine usub, et ta on inimene, aga elab nagu Vanapagan.”

“Sa otsid minult tröösti, aga ise usud Põrgupõhja Jürkat. Sa tuled jumalalt abi saama, aga samal ajal kardad kuradit, nagu oleks su hingeõnnistus tema käes.”

“Ants on arvanud, et jumalariigiasjadega on nagu maa pealgi: ikka ühte mõtelda ja teist rääkida, ikka ühte lubada ja teist teha, sest lolle leidub alati, kes ei mõista sh mõtteid ja sellepärast usuvad su lubadusi”.

“Sest iga arukas inimene tahab ometi, et temast aru saadaks.”

“Ajad on teised, inimesed endised.”

“Inimene on igavene, kuigi sureb.”

“Ja kui sestsaadik vaadelda usku ja elu, siis pole kahtlust, et mida õigemaks ja puhtamaks või õndsakstegevamaks usk muutub, seda enam eemaldub ta elust.”

“Ja imelik: tänini oli ta Jürkas näinud nagu kodulooma, kelle oli pannud iseend orjama ja ta paljaks röövinud, kui see otse üleloomuliku jõu ja visandusega enesele pisut varandust oli soetanud. Aga nüüd äkki ei saanud enam aimusest lahti, et sel koduloomal pole sest sooja ega külma, kas külvad ta kullaga üle või riisud ta paljaks”.

“Täna oled omanik, homme ei ole, sest omanik on keegi teine, aga armastus jääb, see on igavene, see Põrgupõhja armastus.”

“Aga mis sinna parata, kui meid muidu ei usta. Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida-kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid”.

“Sellest tegi Jürka järelduse, et kui oled Vanapagan ja tahad inimesena maa peal õndsaks saada, siis pead kogu eluea kellegi võlglane olema ja selle eest teda orjama”.

“Tema on Vanapagan ja tahab inimesena maailma õndsaks saada, samal ajal aga ise tapab, põletab, rikub abielu. Siiski tühise isikutunnistuse pärast teeb endale südamevalu”.

“Mis sest, et surnud, aga hingekirjas võiks ikkagi seista, sest hing ei sure, tema on igavene.”

“Jürka tahtis, et tema lapsed oleksid hingekirjas, nii et ta teaks-neil on hing.”