Saara Lota Jurs’s Reviews > Põrgupõhja uus Vanapagan > Status Update

“Kuid siis on hakanud jumal ju iseoma kätetöös ja iseendas kahtlema.”

“Sa olid omasuguste seas üks viletsamaid ja vaesemaid, aga ometi tundsid end suure ja rikkana, sest sul oli su kindel usk. Meie keskelt lahkud sa sama lihtsalt, nagu sa siin elasidki, aga selle eest särad sa seda heledamalt seal, kuhu sa ükskord jõuad.”

“Sellepärast, armas hing, me kõik peame minema Jürkalt, sellelt Põrgupõhja Vanapaganalt õppima, kuidas tuleb uskuda: pimesi, ilma arutamata, ilma mõtlemata, nagu oleksime alles lapsed.”

“Oli enam kui selge, et arst tahtis toonitada ainult ühte: inimesel ei ole niisugust keha.”

“Läksid ühes suitsuga. Nagu tähed taevas, kui on pime, ainult et lendasid ja tähed ei lenda. Päike oli kollane, kollane, kollane, nagu läheks keset taevast looja.”

“See’p see häda tal ongi, et karu jõud, aga lapse süda ja aru.”

“Meie vahekorrad on selged: mina olen Vanapagan, teie inimesed. Mina tahan õndsaks saada, teie põrgu minna, sellepärast teete mu paljaks. Antski räägib sõprusest, aga ta on vaenlane.”

“Üks usub kaljukindlalt, et ta on Vanapagan, aga elab kui inimene, teine usub, et ta on inimene, aga elab nagu Vanapagan.”

“Sa otsid minult tröösti, aga ise usud Põrgupõhja Jürkat. Sa tuled jumalalt abi saama, aga samal ajal kardad kuradit, nagu oleks su hingeõnnistus tema käes.”