Indrek Ojam

“Conservatives are not necessarily stupid, but most stupid people are conservatives...
I never meant to say that the Conservatives are generally stupid. I meant to say that stupid people are generally Conservative. I believe that is so obviously and universally admitted a principle that I hardly think any gentleman will deny it. Suppose any party, in addition to whatever share it may possess of the ability of the community, has nearly the whole of its stupidity, that party must, by the law of its constitution, be the stupidest party; and I do not see why honorable gentlemen should see that position as at all offensive to them, for it ensures their being always an extremely powerful party . . . There is so much dense, solid force in sheer stupidity, that any body of able men with that force pressing behind them may ensure victory in many a struggle, and many a victory the Conservative party has gained through that power."
John Stuart Mill ( British philosopher, economist, and liberal member of Parliament for Westminster from 1865 to 68 )”
― John Stuart Mill

“Mis kõige enam lugemist ohustab, on see: lugeja reaalsus, tema isiksus, pretensioonikus ja põikpäisus loetu ees aina iseendaks jääda - inimeseks, kes üldiselt teab, kuidas lugeda. Lugeda luuletust ei tähenda lugeda lihtsalt järjekordset luuletust, see ei tähenda isegi sisenemist luule olemusse selle luuletuse kaudu. Luuletuse lugemine on see luuletus ise, mis ennast lugemises kinnitab.”
― Maurice Blanchot

“Noh, see on mu elu, miks mitte, see ta on, kui sulle nii meeldib, kui sa just pead, täna õhtul ma vastu ei vaidle. Peab ju olema, tundub, niivõrd kui on ju kõne, loo järele pole vajadust, lugu pole kohustuslik, ainult elu, see ongi viga mille tegin, üks vigadest – tahta endale lugu –, samas kui elust endast piisab täiesti. Ma teen edusamme, oli ka aeg, õpin oma rumalat suud kinni hoidma enne kui minuga otsad on, kui mitte midagi ennustatut ei juhtu. Aga tema? Tema, kes aina tuleb ja läheb, ilma igasuguse abita, aina kohast kohta, kuigi temaga mitte midagi ei juhtu, tõsi, kuidas jääb temaga? Mina jään igatahes siia, istuma, kui ma parasjagu istun, tunnen tihti end istuvat, mõnikord seisvat, see on ikka emb või kumb, või maas lamamine, see on ka võimalus, tihti avastan end ka maas lamamas, ikka ja jälle üks neist kolmest, või põlvitamas. Mis loeb, on olla maailmas, asend pole oluline, niikaua kui viibitakse Maal. Vaja on ainult hingata, pole kohustust ringi luusida või külalisi vastu võtta, sa võid end soovi korral ka surnuks pidada ilma sellest numbrit tegemata. Millist vabamat elukorda võiks kujutleda, ma ei tea, ma ei kujutle.”
― Samuel Beckett, Texts for Nothing and Other Shorter Prose 1950-1976

“Inimesed, kes ei saa teadusest ega kunstist aru, usuvad, et need on kaks kole erinevat asja, millest nad midagi aru ei saa. Nad arvavad, et osutavad teadusele teene, kui lubavad sel olla ilma fantaasiata, ja edendavad kunsti, kui takistavad kõiki sellelt tarkust nõuda. Inimesel võib teatud alal eriline anne olla, kuid ta ei ole selles sugugi andekam, mida andetum on ta on kõikidel muudel aladel. Teadmine kuulub nõndasamuti nagu kunstki inimlikkuse juurde, kui see ka meie pehkinud ühiselus pidi kaua ja sageli läbi ajama nii ühe kui teiseta”
― Bertolt Brecht